Ergonoomika asemel eelistatakse kontorites kahjuks ilusaid disainlahendusi, samas 2/3 kontoritöötajatest kaebavad alaselja valu

Ergoway & Sisuko

Disainlahendused saavad olla ergonoomilised ja mugavad kui ergonoomid ja disainerid koostööd teevad. Fotol: ErgoSmart elektriliselt reguleeritav ergonoomiline laud (Sisuko) ja tervislik Salli sadultool (Ergoway)

Viimasel ehitusmessil oli päevakorras ühe põneva teemana ergonoomilised lahendused kodus ja kontoris, millest rääkis lähemalt Euroopa ergonoom Triinu Sirge (Eur.Erg). Töökeskkonna ergonoomikale pööratakse meil kahjuks vähe tähelepanu, pigem pannakse suurem rõhk disainile, eriti just uute töökeskkondade kujundamisel. Riigihanke korras soetatud kontorimööbel ei pruugi sobida kõigile töötajatele, individuaallahendused on aga kallid. Populaarsed avatud kontori lahendused ei ole üldsegi töötajasõbralikud. 

„Disainlahendused on küll ilusad, kuid sageli ebapraktilised ja inimese jaoks ebaergonoomilised. Siinkohal näeksingi suuremat koostööd disainerite ja ergonoomide vahel, et luua ideaalne keskkond. See on ka üheks minu missiooniks,“ ütleb Triinu Sirge. Inimene töötab enamiku aja oma elust. See, milline on tema tööasend, mõjutab suurel määral tema tervist. Oluline on märgata ja teadvustada õiget tööasendit ja selle mõju tervisele. Selleks on erinevaid võimalusi, et muuta töökoht ergonoomiliseks.

Triinu Sirge sõnul on reaalsus see, et pigem üritatakse odavamalt läbi saada ja koostööd ergonoomidega ei taheta tehta. Enne kujundatakse töökohad ära ja siis hakatakse vaatama, kuidas töötajatel seal olla on. Probleemidele hakatakse tähelepanu pöörama heal juhul siis, kui mitmed töötajad kurdavad tervisehädade üle või on juba registreeritud kutsehaigusi.
„Näiteks populaarsed avatud kontori lahendused ei ole üldse töötajasõbralikud, vaid pigem väsitavad töötajaid mentaalselt. Siis kaasatakse tööandja poolt alles ergonoom appi, kui töötajad kaebavad valude üle. Tegeleme täna peamiselt tulekahjude kustutamisega, aga see võiks olla vastupidi,“ nendib Triinu Sirge.
Ergonoomika asemel eelistatakse kontorites kahjuks ilusaid disainlahendusi. 2/3 kontoritöötajatest kaebavad alaselja valu

Foto: Shutterstock

Riigihanke korras soetatud mööbel ei sobi kõigile

Tal on ääretult kahju, et uutes ja uhketes vastehitatud hoonetes on väga palju probleeme. Nii füüsilise töökeskkonnaga, näiteks liiga madal õhuniiskus, mis tekitab töötajatele terviseprobleeme kui ka ergonoomilise töökeskkonnaga. „Peamiseks põhjuseks on riigihanke korras soetatud mööbel, mis on kõikidele töötajatele ühesugune. Paraku kõik töötajad on kehamõõtudelt erinevad ja vajavad individuaalset lähenemist. Siis tekivadki probleemid, et kallis tool ei sobi töötajale, ei toeta selja nimmeosa, puuduvad käetoed või tool ei ole muud moodi piisavalt reguleeritav. Edasi pole töötajat piisavalt juhendatud, kuidas seda reguleerida. Nii süvenevadki terviseprobleemid. Näiteks hiljutises Eesti kontoritöötajate uuringus kaebas 68% töötajatest alaselja valu viimase 30 päeva jooksul. See on väga suur probleem,“ toob Triinu Sirge näiteid.

Iga investeeritud euro ergonoomikasse toob tagasi kuni seitse eurot

Kuhu liigub maailm selles osas? Meie töökeskkond viimastel aastakümnetel on muutunud ja suur osa inimestest teeb igapäevaselt tööd arvutiga. Nüüd on alles tekkinud arusaam, et ergonoomika aitab säilitada tervist. „Maailm liigub rohkem ergonoomiliste lahenduste ja töövahendite kasutusele võtmise poole. Hakatakse märkama töötajate tööasendeid ja vajadusi, muretsetakse nende tervise ja ettevõtte jätkusuutlikkuse pärast,“ ütleb Triinu Sirge.
Ergonoomilised töövahendid ei ole kindlasti kulu, vaid investeering ettevõttesse ja selle jätkusuutlikkusse.

„Näiteks on arvutatud, et iga investeeritud euro toob tagasi 3-7 eurot. 72% ettevõtetest, kes tegelesid aktiivselt töötervishoiuga ja tervisedendamisega näitasid suuremat loovust ja innovaatilisust, mis on ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks. Palju kallim on tööandjal hüvitada tööõnnetuste, kutsehaiguste või muude tööst põhjustatud haiguste kulusid. Ergonoomilisi lahendusi ja ergonoomilist töökohta saab ka väga mõistliku hinna eest. Näiteks 2013. aastal läks tööga seotud terviseprobleemide ja tööõnnetuste tõttu kaduma vähemalt 300 miljonit tööpäeva Euroopas. Mõistlikum on ennetada ja muuta töökoht ergonoomiliseks,“ on Triinu Sirge veendunud.

Allikas: Delfi uudisteportaal Ehitusruudus (Margit Aedla) http://ehitusruudus.delfi.ee/tartuehitusmess/ergonoomika-asemel-eelistatakse-kontorites-kahjuks-ilusaid-disainlahendusi-23-kontoritootajatest-kaebavad-alaselja-valu?id=79801662

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.