Ergonoomika koolides on laste tervisele aina olulisemaks muutumas
Laste ja noorte koolipäevad mööduvad suuresti istudes, mistõttu on oluline ka ergonoomika koolides ja et klassiruum toetaks laste loomulikku liikumisvajadust ning head rühti. Reguleeritava kõrgusega lauad, sadultoolid ja aktiivsed seisualused aitavad vähendada sundasendis viibimist, võimaldavad asendit vahetada ning võivad seeläbi toetada paremat keskendumist ja vähendada kehale langevat koormust.
Kui lapsevanem Mart Kutberg meie poole pöördus, soovis ta teada, kas ergonoomilisem mööbel võiks parandada algklasside õpilaste rühti ja keskendumisvõimet. Nii sai alguse 1,5-kuuline testperiood Tallinnas Ülemiste lähistel asuva Emili Kooli teise klassi õpilastega, mille käigus katsetati tõstetavaid laudu, sadultoole ja Gymba aktiivset seisualust.
Test andis ausat ja väärtuslikku tagasisidet: lahendus toetas paljusid õpilasi, kuid ei sobinud kõigile võrdselt. Järgnevas artiklis saad lugeda lapsevanema ja klassijuhataja peamisi tähelepanekuid seoses katsega.
Entusiastliku lapsevanema soov parandada laste õpikeskkonda
1) Millist probleemi proovisid Sa lahendada?
Soovisin katsetada, kas algklasside lastele on võimalik luua tunnis paremad istumistingimused, et nende keha ei peaks olema pikka aega sundasendis. Eesmärk oli leida lahendus, mis toetaks laste rühti, muudaks istumise mugavamaks ning aitaks neil ka pikema tunni jooksul paremini keskenduda. Tahtsin näha, kas ergonoomilisem mööbel võiks vähendada kehale langevat koormust ja muuta õpikeskkonna tervislikumaks.
2) Kuidas Sa Ergonoomika Keskuseni jõudsid?
Jõudsin teieni interneti kaudu. Otsisin Google’ist ergonoomilist mööblit, sest soovisin leida just koolikeskkonda sobivaid lahendusi. Vaatasin erinevaid võimalusi, kuid rohkem sarnaseid pakkujaid ma tol hetkel ei leidnud. Teie lahendus tundus kõige asjakohasem ja usaldusväärsem, mistõttu otsustasingi teiega ühendust võtta.
3) Millise lahenduseni me koos jõudsime?
Koos õpetajaga jõudsime 1,5-kuulise katseaja lõpuks järeldusele, et see lahendus ei sobinud kõige paremini rahutumatele lastele. Liikuvad toolid ja lauad tekitasid neis pigem mängulusti ning seetõttu hakkasid nad mööbliga rohkem tegelema, kui oleks olnud õppetöö seisukohalt vajalik. See omakorda hakkas mõnes olukorras häirima ka teisi õpilasi ja segas tunni rahulikku kulgu.
Samas meeldis see mööbel suuremale osale õpilastest ning paljud võtsid selle hästi vastu. Tagantjärele tundub, et katse oleks võinud anda selgema tulemuse siis, kui ergonoomilise mööbliga oleks sisustatud terve klass ning katseaeg oleks olnud pikem. Nii oleks lastel olnud rohkem aega uue lahendusega harjuda ja esialgne uudishimu või mängimise soov oleks tõenäoliselt vähenenud. Praegu jäi mulje, et sellised ergonoomilised lauad ja toolid võiksid sobida paremini veidi vanematele õpilastele, kes mõistavad nende eesmärki paremini. Seetõttu võiks seda lahendust uuesti katsetada pigem alates puberteedieast.
Mart K., entusiastlik lapsevanem
Katse, mis õpetajat positiivselt üllatas
1) Kuidas Teie hinnangul mõjutas tõstetava laua, sadultooli ja aktiivse seisualuse kasutamine õpilaste keskendumist ja töötegemist tunnis?
Pean ausalt tunnistama, et esialgu olin ma õpetajana veidi skeptiline, kartsin, et mööbel tekitab rohkem mängulusti, kui toetab õppimist. Praktika aga üllatas mind positiivselt. Mõne õpilase puhul oli näiteks sadultoolil istumisel selgelt positiivne mõju. Võimalus end õppetöö ajal kergelt liigutada aitas neil paremini keskenduda. Tõstetava laua positiivseim omadus minu klassi õpilaste puhul oli selle reguleeritavus. Iga õpilane sai leida endale sobiva kõrguse, mis toetas mugavat tööasendit. Seisualust kasutasid lapsed siis, kui oli vaja näiteks grupitööde ajal mitmekesi laua ääres seista, kuid samal ajal oleks ikkagi soovinud natukene ennast liigutada.
Tuleb tõdeda, et samas ei sobinud selline lahendus kõigile. Oli õpilasi, kes eelistasid traditsioonilist koolipinki, ning ka neid, kelle jaoks liigne liikumisvõimalus pigem segas keskendumist ja tähelepanu hoidmist.
Kokkuvõtteks ütleksin aga, et mööbel võiks sobida suurepäraselt õpilastele alates põhikooli kolmandast astmest ning gümnaasiumiõpilastele.
Kasutasin sadultooli mõnel korral ka ise, eriti individuaaltunde andes. See võimaldas mul sättida ennast istudes õpilasega samale kõrgusele, mis lõi vahetu ja mugava suhtluskeskkonna. Seega võin kinnitada, et mööblist saavad kasu ka õpetajad.
2) Kas õpilased ise andsid mingit tagasisidet nende vahendite kasutamise kohta? Kui jah, siis milline see oli?
Kui õpilastelt tagasisidet küsisin, siis oli tunne, et tegemist on tõeliste ekspertidega, sest arvamusi jagus igast vaatest.
Lapsed tõid välja, et neile väga meeldis see, et laua kõrgust oli võimalik reguleerida ja nii paremini tahvli peale näha. Samuti tõid nii mõnedki lapsed välja, et sadultool oli mugav ja sellel oli pehme istuda. Samas leidus ka õpilasi, kelle jaoks sama tool osutus ebamugavaks. Plussiks pidasid osad lapsed ka liikumisvõimalust.
Mõni laps oskas enda kogemust väga hästi analüüsida ning ütles kohe, et tool oli tema jaoks liialt liikuv ja ta tundis, et see segas tunnitööle keskendumist.
3) Kas Teie arvates võiksid sellised töövahendid olla klassiruumis püsivalt kasulikud? Miks või miks mitte?
Usun, et esimeses ja teises kooliastmes tasub neid töövahendeid kindlasti katsetada, kuna nii klassiruumid kui ka õpilased on väga erinevad ning universaalset ja ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Muidugi on oluline tähelepanu pöörata ka töövahendite teadlikule ja suunatud kasutamisele, et tagada positiivne muutus klassiruumis.
Teise klassi kogemuse põhjal jagunes kasulikkus üsna võrdselt. Ligikaudu pooltele õpilastele pakkusid need töövahendid tuge, samas kui teise poole jaoks mõjusid muutused klassikeskkonnas pigem negatiivselt nende keskendumisvõimele. Esimese kooliastme õpilased ei pruugi alati neid vahendeid kasutada veel piisavalt eesmärgipäraselt.
Nagu ka esimese küsimuse juures välja tõin, siis usun, et põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis võiks selline mööbel olla püsivalt kasulik. Vanematel õpilastel on koolipäevad/tunnid tihtipeale pikemad ja istumist rohkem, mistõttu võib olla suurem vajadus liikumise ja asendi muutmise järele.
2.G klassi klassijuhataja
Ergonoomika Keskuse soovitus: Sellest katsest õppisime, et ilmselt kui terve klass oleks saanud korraga katsetada kogu mööblit, siis oleks see lastel vähendanud elevust ning harjumine oleks olnud kiirem. Sellised üksiklahendused sobivad näiteks kodudesse, et ka koduses keskkonnas oleks lapsel tervist ja arengut toetav mööbel.
Ergonoomiline mööbel loob õpilastele tervislikuma õpikeskkonna
Kokkuvõttes täitis selline ettevõtmine oma eesmärgi: tõsta kooli, õpetajate ja lapsevanemate teadlikkust, et ergonoomika koolides on laste tervisele oluline ning õigesti rakendatuna aitab kujundada tervislikuma ja õppimist toetavama õpikeskkonna.
Artikli autor: Carola Otspere