Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koostöös Töötervishoiuarstide Seltsiga korraldasid 10.mail 2017 seminari teemal: „Sundasendid tööl, 
monotoonne töö, raskuste teisaldamine – kuidas vältida töövõimekaotust“. Seminar toimus Tallinna
Tehnikakõrgkoolis. Avasõnad andis ürituse korraldaja Priit Siitan, kes on TTK õppeaine „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“ lektor. Ergoway osales messialal, tutvustades ergonoomilisi tooteid.
Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna peaspetsialist Kaie Kudre ettekandest „Tervisestatistika: kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised – kellega, miks ja mis tegevusvaldkonnas?“ sai teada põnevat statistikat. Euroopa Töötervishoiu Agentuuri andmetel on luu- ja lihaskonnavaevused peamised tööga seotud haigused. Eestis diagnoositud kutsehaigustest on 70-80% on lihasluukonna- ja sidekoehaigused. Järgmisel kohal on närvisüsteemihaigused (10-13%), näiteks karpaalkanali sündroom ja küünarluu kahjustus.
Kusjuures Eesti keskmine kutsehaige on naine, vanuses 45-55 eluaastat, kes töötab suurettevõttes töötleva tööstuse valdkonnas. Tervisekahjustus on kujunenud 20-25 tööaasta jooksul. Enamasti diagnoositakse sellisel töötajal juba mitu kutsehaiguste juhtu.
10. mai on ülemaailmne kehalise aktiivsuse päev. Selle imeravimi – füüsilise aktiivsuse plussid tõi välja tööfüsioterapeut Liina Pääbo. Tema ettekandest “Füsioloogilised ohutegurid tööfüsioterapeudi pilgu läbi: probleemid, lahendused, ennetus“ jäi kõlama füsioloogiliste ohutegurite õige hindamine. Tuleb ette, et tihti on töökeskkonna riskianalüüs tegemata või füsioloogilised riskid ei ole hinnatud piisavalt täpselt. Näiteks raskuste käsitsi teisaldamise puhul ei ole määratud korduste arvu, kehaasendit ja raskuse massi. Teise mõttena võib välja tuua Eesti puuduliku süsteemi töövõimetuslehel olnud töötaja tööle naasmisel. Kõiges 11% Eesti ettevõtetes on see mingil määral korraldatud, samas Euroopas on see number 68%.
Dr. Viive Pille Kutsehaiguste Kliinikust rääkis enda ettekandes ülek
oormuskahjustuste esinemisest erinevates töövaldkondades ja ennetuse põhimõtetest. 44 miljonit inimest kannatab Euroopas luu- ja lihaskonnavaevuste käes. Tegelik kahju tööandjale on seetõttu suur. Oluline on ennetada. Vajalik on töötaja suunamine arstile ennem – siis kui saab veel säästa tervisekahjustusi. See on ülekoormushaiguste ennetuses suur väljakutse.
Dr.Pille lõpetas enda ettekande toreda selgitusega: töötervishoid ja tööohutus on ulatuslik multidistsiplinaarne valdkond, milles põimuvad meditsiini ja teised teadusvalkonnad, õiguse, tehnoloogia ja majandusega seotud küsimustega.
Õmblusettevõtte AS Svarmil ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht Merle Roste tõi välja professionaalse ergonoomika olulisuse ettevõttes. Õiged töövõtted, füüsiline ja kehaline ergonoomika koos töökeskkonna ja selle ohuteguritega tundmusega aitavad tööandjal kujundada tervislikku töökohta töötajale, kelle töövõime oleks püsiv.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tõi välja eelmise aasta huvitavaid statistika numbreid töökeskkonna ja tööõnnetuste kohta. Samas tõstatas Maripuu küsimuse “Miks tegeleda tervisthoidva töökeskkonna loomisega?”. Vastus on lihtne: vastutustundlik tööandja hoolib oma töötajast. Sotsiaalministeerium on arvutanud palju maksab üks tööõnnetus. Tulemused on mõtlemapanevad (ülemisel fotol). Kaotame aastas ligi 1,3 miljonit töötundi seoses töölt puudutud päevadega. See on väga mõjuv põhjus panustamaks töötervishoiu, et ennetada tööõnnetusi.
Tööinspektsiooni töötervishoiualase järelevalve talituse juhataja Silja Soon’e sõnul on vajalik tööandjatel tuua välja erinevused kahe riskianalüüsi vahel, võtta arvesse tervisekontrolli otsuseid ja soovitusi, viia läbi korralikud juhendamised. Seda selleks, et kutsehaiguste diagnoosimine sujuks efektiivsemalt.
Päev lõppes Priit Siitani modereerimisel debatiga kutsehaiguste teemadel. Arutelu käigus jõuti ühiselt arvamuseni, et kutsehaigused on Eestis aladiagnoositud. Töötervishoiuarstide hinnangul on meil tegelikult 1400-1500 kutsehaiguse juhtu ja umbes 2000 tööst põhjustatud haigust. Kutsehaiguste süsteem vajab muutmist, kahjuks selgete edasiste sammude tegemine on poliitiline ajamahukas tegevus, mis pole meie pädevuses.
Päeva jooksul said osalejad tutvuda Ergoway toodetega. Tutvustasime ergonoomilisi kaheosalisi sadultoole, millel võib istuda terve päeva.
Meie keha on kaheosalisel sadultoolil ergonoomilises asendis, nii on verevarustus takistusteta, ainevahetus kiirem ja tervis ning enesetunne paremad. Selline istumine tõstab meie töö efektiivsust oluliselt.
Ergonoomilised hiired muutuvad järjest populaarsemaks, sest teadlikumad töötajad soovivad ennetada näiteks karpaalkanali sündroomi. Teadlikud tööandjad teavad, et töötaja tervis on väga oluline. Handshoe Mouse on ergonoomiline hiir, mis istub käes nagu kinnas, kuna on saadaval vastavalt Teie käe mõõtudele.
RollerMouse on ergonoomiline alternatiiv tavalise arvutihiirele, mis sobib täpselt klaviatuuri ette. Kursorit saab liigutada õrnalt sõrmeotstega Rollerbari ehk spetsiaalset rullikut puudutades. RollerMouse kasutamine välistab ebavajalikud liigutused ja aitab kaasa ohutumate ning efektiivsemate tööharjumuste kujunemisele.
Ergoway on Ergorest käetugede maaletooja Eestis. Ergorest käetoed aitavad leevendada lihaspingeid nii alaseljas kui kaelas, ennetada karpaalkanali sündroomi randmetes ja nn tennisemängija käe sündroomi küünarnukis. Ergonoomiline tööasend tagab keskendusmisvõime ja hoiab mõtted ergana.
Ergoway ergonoomiliste toodetega saab tutvuda veebipoes. Kõiki tooteid saab näha ja katsuda Tartus, Tähe 114c II korrusel asuvas poes. Küsi TASUTA proovinädalaks ergonoomilist toodet kasutada: info@ergoway.ee 🙂
Ülevaate Töötervishoiu seminarist andis ergonoom Triinu Sirge (Ergoway OÜ, Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktorant, Eesti Maaülikooli nooremteadur ergonoomika osakonnas).
