Koroonapandeemia on viinud inimesed kontorist kodudesse köögilaua taha ja diivaninurgale töötama. Ennetamaks vale tööasendiga seonduvaid probleeme on eriti oluline, et kodus oldaks teadlikud, millal teha pause, kuidas sättida tööasendit ja mööblit ning milliseid abivahendeid tööandjalt kodus valutult töötamiseks küsida. Oluline on neid põhimõtteid jälgida ka oma laste õppimiskohas.
Euroopa ergonoomi ja ergodisaineri Triinu Sirge sõnul on sagedasimad kodukontori paigutusega seotud probleemid valud või vaevused, enamasti ebamugavustunne kaelas, seljas ja randmes. Lisaks võib esineda ka peavalusid. Tervis annab pikapeale märku, et midagi on valesti – seda tuleb õigel ajal märgata ja veel parem, ennetada. «Kahjuks ennetada veel eestlased eriti ei oska. Lahendusi otsitakse alles siis, kui probleemid ja valud käes,» arvab Sirge.
Sirge uuris oma doktoritöö käigus täiskohaga riigiasutuste töötajaid, kes on 7,8 tundi päevas arvutis. Uuringutest selgus, et Eesti kontoritöötajatel on palju terviseprobleeme. uuringus osalenud kontoritöötajatest koges viimase 30 päeva jooksul:
Näiteks Eesti kõrgkoolide tugistruktuuri kontoritöötajatest esines viimase kuu jooksul 77 protsendil kaelavalu ja 75 protsendil alaseljavaevu, kusjuures tugevaid alaseljavalusid esineb kõige enam. Samuti on probleem parema käe randmevalu (52 protsenti).
Töömööblist tekkivad sagedasimad probleemid
Tool
Töölaud
Kaelaprobleemidega on seotud töölaua suurus ja kõrgus. Rolli mängib see, kui kaugel asetsevad asjad ja kui kõrgel asetseb arvutiekraan.
Valgustus
Valgustus mõjutab silmaprobleeme: on vahe, kas on tegu paikvalgustuse või naturaalse valgustusega.
Arvuti klaviatuur, hiir ja padi
Käehoid mõjutab randmeprobleeme.
Medpointi tegevjuhi Karl Lumi sõnul saab töömööblist sõltuvaid sagedasi probleeme jagada kaheks: istuv või pigem liikuv ja füüsiliselt raske töö. Allikas: Karl Lumi, Medpointi tegevjuht
«Siin tulebki leida teaduspõhiseid lahendusi, mis aitavad meie töövõimet säilitada ja valudest vabaneda,» leiab Sirge, kelle sõnul sai ta oma tulemused kontorist, kus töökoht oli enam-vähem. «Vähemalt on kontoritool ja laud. Nüüd aga kodudesse kolinuna ja pikki tunde diivaninurgal või köögilaua taga tööd tehes võivad tulemused olla veel palju hullemad. Istuv eluviis mõjutab meid igal sammul. Kui kontorites on juba reguleeritavad lauad tuntud, siis koduses keskkonnas vaevalt keegi püstiasendis või aktiivselt istudes/seistes tööd teeb. Seetõttu on märgata ka seda, et kodus töötades keha väsib kiiremini, sest tingimused on muutunud.»
«Skeleti- ja lihasvaevused on väga levinud ja füsioloogilisele ohutegurile tuleb tähelepanu pöörata. Üheks lahenduseks on kodukontori ergonoomika parandamine ja füüsilise aktiivsuse tõstmine nii arvutis olles kui ka vabal ajal. Näiteks arvutitööl on oluline vahetada tihedalt kehaasendeid, istuda ja seista aktiivselt. Ergonoomilised lahendused pakuvad selliseid võimalusi. Mõistlik ja vajalik on ennetada,» räägib Sirge ja lisab, et ergonoomika on teadlik ennetamine, massaaž juba probleemi leevendamine.
Sirge sõnul saab alati ka nulleelarvega miskit ära teha, näiteks tööaega jälgida ja puhkepause pidada: «Skeleti-lihassüsteemi vaevused tekivad sellest, kui oleme ühes asendis pikka aega. Näiteks, kui unustame end köögilaua taha tavalisele söögitoolile istuma mitmeks tunniks, siis on ilmselge, et keha väsib sellest asendist ruttu ära. Pigem on asi selles, et verevarustus aeglustub ja keha näitab väsimuse märke. Kogu ülakeha raskus istudes on ju meie tuharate ja reite peal. Inimene peaks igas tunnis asendit vahetama, püsti tõusma, harjutusi tegema – siis taastub ka verevarustus ja olek on kergem. Tundub küll kulunud jutt, aga paraku vähesed võtavad seda kuulda.»
Sirge räägib, et töökoha kohandamiseks kodus tuleks kõigepealt uurida, millised on paremad kehaasendid sülearvutiga õigesti töötamiseks: «Oma köögilaua tooli, mis ei toeta selja nimmeosa, saab ju lihtsalt padja abil muuta mugavamaks. Eeldusel, et üldse tool ja laud on olemas. Kodud on nii erinevad, et see, kus keegi tööd teeb, vajab täiesti individuaalset nõustamist ergonoomi poolt. Tööandja peaks eelkõige töötajat teavitama ja harima, aga siin on juba probleem, sest ka tööandjad ei tea õiget infot ja ei oska anda juhiseid.»
Ergonoomilised lahendused toetavad inimese keha ja aitavad leida neutraalse asendi, kus lihased ei ole pinges. Sirge sõnul kasutab enamik inimesi sülearvutit valesti: «Kasutatakse ainult sülearvutit, st pannakse lihtsalt sülearvuti lauale, kaas üles ja asutakse tööle. Kohvitass kõrvale ja ongi hea töökoht valmis – ükskõik kus. Selliseid kodukontori ja kaugtöö «lahedaid» pilte on terve internet täis. Jah, asukoht ei ole määrav, aga kehaasend on.»
Lume arvates aitavad ergonoomilised tooted kindlasti ära hoida paljusid probleeme: «Ergonoomilised tooted ei ole ainult tool ja laud. Tänapäeva uuematest kontoritest leiab ka massaažirulle, palle, patju, matte, mis kõik loovad võimaluse enda eest hoolt kanda ja samal ajal tööd teha. Näiteks väga hea asend on laua taga väljaastes töötamine. See tähendab, et hoitakse üks jalg taga (põlv maas) ja üks jalg ees (jalg tallal). See asend aitab venitada puusapainutajaid, mis tavatoolil istudes on kogu aeg lühenenud asendis ja kohe kindlasti põhjustavad näiteks alaselja probleeme. Selleks aga, et põlve maas hoida, oleks soovitatav põranda ja põlve vahele panna piisavalt pehme matt, et vältida ebamugavust põlves.»
Sülearvutit kasutades aitab sülearvutialus tõsta ekraani silmade kõrgusele. Eraldi inimese käe suuruse järgi valitud ergonoomiline hiir on samuti Sirge sõnul vajalik. «Täpselt nii, nagu valid poes uusi kingi, tuleks suhtuda ka arvutihiire valikusse, sest igal inimesel on eri suurusega käsi. Ja sülearvuti juurde veel madalate klahvidega klaviatuur. Siis võime rääkida ja pilti teha, et vaata, mul on lahe kaugtöökoht,» leiab Sirge.
«Nüüdisaegne ergonoomiline mööbel on igati reguleeritav ja mugav. Parim arvutitöökoht on, kui meil on reguleeritava kõrgusega töölaud ja vahega sadultool. Sellisel juhul on võimalik kehaasendeid vahetada ja meie tervis saab hoitud. Seda muidugi juhul, kui inimene ise ikka seda teeb,» kommenteerib Sirge. «Paljudes töökohtades olen märganud, et inimesed on laisad – on küll reguleeritav laud, aga ei kasutata. Siin on juhendamise viga ka – tööandja peaks ikka juhtnööre jagama. Kodudes on ju töötaja peamiselt iseenda eest vastutaja. Seetõttu on kodukontori ergonoomika teadmised eriti olulised. Töötaja peab enda tervisest ikka ise ka hoolima.»
Lumi leiab, et ergonoomilisse mööblisse tasub korralikult investeerida: «Kui viibime 30 protsenti oma elust kontorilaua taga, siis peab see olema maksimaalselt hea. Võrdluseks võib tuua, et paljud ostavad auto, mis maksab 30 000 eurot, aga veedavad seal võib-olla maksimaalselt ühe tunni päevas. Selle loogika järgi tuleks valida kontorimööbel kaheksa korda kallim.»
Kodudesse saab Sirge sõnul igasugu põnevaid lahendusi leiutada, näiteks kompaktsed kaks-ühes laud ja tool, mis on igati reguleeritavad: «Samuti on saada väikesi manuaalselt reguleeritavaid laudu. Tegelikult on kõik ainult tahtmises kinni. Kodukontori saab ka ruumikitsikuses kujundada mõnusaks töökohaks. Siinjuures ei tohiks unustada lapsi, kes õpivad. Nende õppimiskoha ergonoomika on samuti väga oluline, eriti veel kasvueas.»
«Kodudes on tihti elutoas üks valgusti laes, sellest aga kirjatööks või arvutiga tööks võib vajaka jääda. Siis soovitangi ergonoomilist laualampi, mis on silmadele mugav ja mille valguse värvustemperatuuri saab muuta vastavalt päevavalgusele, kas on hommik, õhtu või lõuna. See vastab inimese biotsirkaadrütmile,» lisab Sirge kelle sõnul on selle tulemusel ka töövõime parem.
Ergonoomiliste toodete disainimiseks tehakse kõvasti teadustööd
Ergonoomiliste toodete disainimine on Sirge sõnul pikk protsess ja ülikoolide juures tehakse teadustööd selles valdkonnas pikki aastaid, enne kui mõni toode valmis saab: «On ka ergonoomika vallas entusiaste, kes disainivad ja katsetavad tooteid ise. Näiteks just selline on ergonoomilise vahega Salli sadultooli taust. Siiski ka siia disainimisprotsessi on kaasatud hulk spetsialiste, füsioterapeute, ergonoome, kes aitavad tooli peensusteni disainida funktsionaalseks ja tervist toetavaks abivahendiks.»
Avaldatud Postimees Tervis (08.10.2020),
reporter Liisa Aavik
