Valgus on tähtsaim füüsikaline parameeter töökeskkonnas, sest mõjutab otseselt inimese nägemisvõimet. Nägemise kaudu saab inimene ca 90% informatsioonist välismaailmast, mida ta kasutab oma töös. Nägemisülesannete ohutuks ja mugavaks täitmiseks on vajalik ergonoomiline valgustus.
Töökeskkonnas veedame üle poole oma ärkvelolekuajast. Arvestades seda tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid terviseriske. Kontoritöös on peamiseks ohuteguriks füsioloogilised aspektid, näiteks korduvad mikroliigutused või sundasendis töö. Seetõttu tööandjad enamasti teavad, kuidas töötajate töökeskkonda kujundada ergonoomiliselt õigesti just selles osas, et ennetada ja vähendada kaela- või seljavalu. Arvutiga töö, mis on meile enamusele igapäevane, põhjustab peamiselt kolme liiki kaebuseid: 1. skeleti-lihassüsteemi vaevusi 2. vaimset pinget 3. silmade väsimust. Eesti kontoritöötajate seas läbiviidud uuringust selgus, et 65% töötajatest on tundnud silmades kaebusi viimase 30 päeva jooksul. Silmade kipitust, kuivustunnet ja nägemise halvenemist 33% vastanutest.
Üheks põhjuseks võib olla halb töökoha valgustus. Ergonoomiline valgustus on vajalik nägemisülesannete ohutuks ja mugavaks täitmiseks. Esimene märk sellest, et töökoha valgustus ei ole sobiv, on see, kui töötaja ei näe dokumenti või ekraanil olevat kirja hästi lugeda. Töötajatel esineb mitmeid kaebusi, näiteks silmade väsimus ja ärrituvus, udune pilk, silmad muutuvad kuivaks ja on võimalik ka peavalu. Lisaks põhjustab halb valgustus kaela kangust ning valu ja ebamugavustunnet õlgades. Need probleemid võivad süveneda, sest halva valgustuse tingimustes läheb keha automaatselt ebaloomulikku asendisse, kui inimene püüab silmi pingutades lugeda. Luu- ja lihaskonnavaevuste ennetusel on seega tähtis roll valgustusel.
Ergonoomiline valgustus – loomuliku valgust vajab iga töötaja
Lähtuvalt Eesti Vabariigi määrusest, „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest“, kõik töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Meie kliimas loomuliku päevavalgusega pole võimalik tagada piisavat valgustust, seega tuleb appi võtta tehisvalgustus. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust, mis ongi kõige tervislikum meie organismile. Ergonoomiline valgustus jäljendab kõiki päikesevalguse aspekte, see on inimsilmale kõige sõbralikum valgus. Sellised lahendused (nt ergonoomilised laualambid) mõjuvad soodustavalt inimese kehalisele ja vaimsele tervisele ning taastavad märgatavalt töövõimet. Inimesed on aastatuhandeid päikesevalguse käes elanud ja töötanud, mistõttu see mõjub meie organismile kõige soodsamalt. Loomulik valgus on meile organismile kui vitamiin, mis tugevdab vastupanuvõimet. Muu hulgas vähendab looduslik valgus riski haigestuda vähkkasvajatesse, vähendab kasvuhäireid ja südameinfarkti riski, tugevdab D-vitamiini tekke abil luid ja hambaid. Loomuliku valguse osakaal on hästi oluline talveperioodil, mil see vähendab talvemasendust, suurendab tööviljakust, parendab nägemist, lisab enesekindlust ja suurendab keskendumisvõimet. Töötajad, kes töötavad valguses, mille spekter on küllalt lähedane loodusvalgusele, on vähem haiged, suurema tööviljakusega, vähem väsinud, nende lugemis- ja reaktsioonikiirus suureneb, meeleolu paraneb ja puuduvad talvedepressioon ning kevadväsimus.
Loomulik valgus mõjutab inimese tsirkaadrütmi ja seetõttu peaks olema valgus ergonoomiline ehk võimalikult lähedale looduslikule. Tsirkaadrütm on elusorganismis 24-tunnise valguse- ja pimedustsükli jooksul toimuvad kehas füsioloogilised muutused, mis mõjutavad inimese vaimset ja füüsilist töövõimet ning käitumist.
Kuidas tagada hea visuaalne töökeskkond?
Nii töötajal endal kui ka loomulikult tööandjal tuleks jälgida, millised on valgustustingimused töökohal. Hästi projekteeritud töökeskkond on selline, kus tööpiirkond on piisavalt valgustatud ja valgus on suunatud õigesti ehk ei tekita räigust, peegeldust või varje. Kui töötaja on paremakäeline, peaks loomulik valgus langema vasakult poolt, et töölauale ei tekiks kirjutades varje. Tööruumis ei tohi olla suuri kontraste tööpinna, seinte ja mööbli vahel, mis töötaja silmi häirivad. Samuti ei tohiks olla pimestavat valgust. Oluline on, et valgustid paiknevad töölaua kohal. Pole ju vaja valgustada seljatagust, vaid ikka tööpinda, millel töötaja trükib või kirjutab. Kuna töötaja veedab suurema osa ajast ühiskondlikes ja tööstushoonetes tehisvalgustuse käes, on välja töötatud nõuded vältimaks töökvaliteedi langust ja inimese tervise rikkumist. Tööandja peaks olema teadlik, et tööpinna valgustustihedus kontorites lähtuvalt standardist1 on vähemalt 500 luksi. Valgustustihedus onpinnaelemendile langev valgusvoog pinnaühiku kohta, mida mõõdetakse luksides. Vajadusel tuleb töökoha valgustust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile.
„Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määrus“ ütleb, et töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peavad olema valgust reguleerivad katted. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. Kuigi standardid on soovituslikud, kui ei ole seaduste või määrustega teisiti ette nähtud, vastutab tööandja otseselt oma töötajate töötervise eest. Seetõttu on tööandja kohustatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ kohaselt korraldama oma ettevõttes töökeskkonna riskianalüüsi ning lahendama valgustusega seotud probleemid. Töökohale ettenähtud töötingimuste tagamisega saavutab tööandja kvaliteetsema töötulemuse ning oma töötajate rahulolu.
Ergonoomiline valgustus
Töökoht on võimalik muuta kergesti silmasõbralikuks, kui võtta kasutusele ergonoomiline laualamp.
Milline on ergonoomiline laualamp?
Valgusti, millel saab vahetada värvsustemperatuuri. Hommikul kui inimene ärkab vajab ta külmemat valgust, et virguda. Siis sobib sinaka alatooniga valgus, millel on värvsustemperatuur üle 5300 K. Lõuna ajal on tervisele parim neutraalvalge (3300 – 5300 K) valgus. Õhtupoole on vajalik valida valgus soojades toonides (alla 3300 K), et organism viia unemeeleollu. Ergonoomilisel laualambil saab ise vahetada valgusvärvi vastavalt kellaajale või töötegevusele. Sellistes erinevates valgustingimustes töötamine on meie kehale mugav, silmadele rahustav ja meie töövõime on suurem, kuna keha on justkui loodusega rütmis.
Ergonoomilisel laualambil saab värvsustemperatuuri reguleerida kolme astme vahel (2700K/ 4000K/ 7000K) ja on võimalus sujuvalt valguse tugevust reguleerida. Laualambi ostmisel järlgida ka seda, kui suur on valgustugevus. Mida suurem luumenite (lm) arv, seda rohkem valgust. Valgusvärvus mõjutab ka oluliselt inimese käitumismustreid. Valgena näiv valgus mõjub inimesele ergutavana, mille tõttu aktiviseeruvad liigutused mõtted ja muu. Kollane ehk soe valgus tekitab inimesele mugavustunde ning aitab organismis melatoniinil tekkida, mis valmistab organismi ette uneperioodiks.
Tsirkaadrütm on elusorganismis 24-tunnise valguse- ja pimedustsükli jooksul toimuvad inimese füüsilised, vaimsed ja käitumuslikud muutused. Tsirkaadrütm mõjutab inimese une ja ärkveloleku tsüklit, hormoonide sekretsiooni, kehatemperatuuri jm elutähtsaid organismi funktsioone.
Eredat valgust peetakse kõige olulisemaks organismi bioloogilise kella mõjuriks. Kuid ere valgus võib esile kutsuda kõrvaltoimeid nagu silmade ülekoormus ja peavalud, samuti maania ehk meeleoluhäire neil, kellel on varem esinenud meeleoluhäireid.
Uuring Eesti bürooruumides: 39% valgustitest sooja värvitooniga, 61% neutraalse värvitooniga.
Triinu Sirge, MSc, Eur.Erg, Euroopa ergonoom