Ergoway viis läbi seminari teemal „Töötervishoiu ja ergonoomika suunad aastal 2019“. Toome teieni kokkuvõtte olulisematest muudatustest Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis hakkab kehtima alates 01.01.2019. Seadusest rääkis üle 10 aastase kogemusega töötervishoiu ja ergonoomika lektor, Euroopa ergonoom Triinu Sirge.
Üldised muudatused
- Füüsikaliste ohutegurite hulka lisandub plahvatusoht.
- Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid → täpsemalt määratletud psühhosotsiaalse ohuteguri mõiste
- Töötervishoiu ja –ohutuse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 2600 euro asemel kuni 32 000 eurot.
- Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja (mitte pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist), keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.
- Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad.
- Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.
- Tegevuse alustamisest ei pea enam Tööinspektsiooni teavitama.
- § 141 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kirjalikult leppetrahvi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui tööandja on töötajat eelnevalt juhendanud ja välja õpetanud. Leppetrahvi kokkuleppes määratakse kindlaks nii töötaja kui ka tööandja tegevused, mida saab käsitada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Leppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu, mis arvutatakse töötaja keskmise tööpäevatasu alusel.
Tööandja kohustused
- § 11 – tööandja tagab, et olmeruumid hoitakse puhtana (ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas).
- Tööandja rakendab abinõusid alaealise töötaja terviseriskide vältimiseks riskianalüüsi tulemuste alusel. Alaealise töötaja riske tuleb hinnata enne alaealise tööle asumist ja juhul, kui töötingimustes on toimunud oluline muudatus.
- Tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all.
- Tööandja peab teavitama töötajaid, töökeskkonnanõukogu, töökeskkonnavolinikke ja teisi töötajate esindajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
- Tööandja peab oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
- Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist.
- Tööandja peab korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe ning koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.
- Tööandja peab täitma Tööinspektsiooni ettekirjutuse tähtpäevaks ja teavitama selle täitmisest Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töökeskkonnanõukogu
- Töökeskkonnanõukogu moodustatakse vähemalt 150 (mitte 50) töötajaga ettevõttes. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 150 töötajaga ettevõttes.
- Enam ei pea töökeskkonnanõukogu moodustamisest ega viimase 12 kuu tegevustest Tööinspektsiooni teavitama.
- Tööandja peab korraldama töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates (kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid; kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi; kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks).
Esmaabi
- Tööandja peab tagama töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal.
- § 132 Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, korraldama talle omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu.
- Esmaabiandjale ei pea koolitust korraldama, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
- Töökeskkonnavolinikule lisandub töötajate tervisekontrolli läbimise jälgimise kohustus.
Tervisekontroll
- Töötaja tuleb tervisekontrolli saata nelja (mitte ühe) kuu jooksul tööle asumisest arvates.
- Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.
Tööõnnetus
- Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
- Kui tööõnnetus on toimunud füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav ettevõtja.
- Tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, st kergete tööõnnetuste puhul enam raportit pole vaja koostada. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile.
- Tööandja peab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise andmed ja uurimise tulemused tegema teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolonikule, lisaks ka kannatanule.
Muudatused Tööinspektsiooni töös
- Tööinspektsioon ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus.
- Lisandub: Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist uurib Tööinspektsioon surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ja vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu.
- Tööinspektsioon on kohustatud uurima vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi, st surmaga lõppenud tööõnnetusi enam ei uuri.
Lisanduvad punktid seaduses
- Kaob ära § 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
- Kavandatud: § 273-275. Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest või psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumise eest tööandja poolt / töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmise eest tööandja poolt / tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 24 , kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Teksti autorid: Kätlin Kindsiko ja Leila Juhanson.
Fotomeenutused Ergoway seminarist SPARK Demo keskuses Tartus 16.10.2018. Fotode autor: Kätlin Kindsiko.
